Tagasiside

Arvan, et antud kursusel oli minu aktiivsus nii- ja naa. See, et tööd said esitatud õigeaegselt (ühel korral hilinesin) ning teiste töödega tutvumisel olin ma pigem aktiivne, kuid kommentaare jättes ma pigem ei olnud nii aktiivne.

Kuid sellest hoolimata, meeldis mulle väga teiste töödega tutvuda ja vaadata kuidas Teised on antud ülesandele lähenenud.  Õpiharjumustest kohapealt jäävad mul tavaliselt kõik kooli asjad viimasele minutile. Seekord, aga üritasin juba varem enda ülesanded valmis teha, et ei tekiks enam sellist halba olukorda, kui avastad, et tähtaeg on juba käes või möödas. Teiste kommentaarid olid ikka üldiselt head ja jätsid positiivse mulje. Üldiselt läks antud aines mul minu arvates hästi. Blogi loomine ja ülesannete üles laadimine oli alguses natukene harjumatu, kuid tegelikult oli see täitsa vahva ja tore- sai lisada pildikesi jne.  Mina jäin antud kursusega väga rahule ning osaleksin siin teinekordki. :)

Üleasnne 7

Üheks lõõgastumise viisiks võib olla jooga.

Jooga juurde kuuluvad kehalised harjutused, mis sarnanevad võimlemisega. Need asendiharjutused aitavad lõõgastuda,  alandada stressitaset kui ka aitavad jõuda või jääda heasse kehalisse vormi. Jooga pakub  ka mitmesuguseid meditatsiooniharjutusi, sealhulgas hingamistehnikaid, mis treenivad kopse ja rahustavad närvisüsteemi.

Soovitusi edukaks lõõgastumiseks

Lõõgastumine ei ole päris sama kui mittemidagitegemine. Sageli arvad, et ei tee parajasti midagi, kuid oled ametis kasutamata lihaste alateadliku pingutusega. Lõõgastumine on teadlik eesmärk, mis paikneb kuskil pingutuse ja mittepingutuse vahepeal. Tõeliseks lõõgastumiseks pead seda oskust mõistma ja harjutama.

·         Harjuta vaikses ümbruses, kus sind ei sega teised inimesed ega muud häirivad asjad.

·         Aseta väike padi pea alla ja suurem toeks põlvede alla, nii, et tunneksid ennast mugavalt.

·         Hoolitse, et keha püsiks soe.

·         Lõõgastumisetehnikaga ei ole soovitav tegeleda, kui kõht on täis.

Sügav lõõgastumine: laibaasend

Joogaasenditest kõigel lihtsam ja ometi kõige raskem on laibaasend. Kõige lihtsam sellepärast, et pole tarvis kasutada ühtki kehaosa ja kõige raskem, sest keelatud on jäsemetega midagi teha.

1.      Heida selili, käed külgedel välja sirutatud ja lõdvestatud, peopesad ülespoole. ( Aseta pea alla väike padi või kokkuvolditud tekk, kui vajad seda, ning teine suurem põlvede alla, et oleks mugavam.

2.      Sule silmad.

3.      Sõnasta selge kavatsus lõõgastuda. (Mõned inimesed peavad abistavaks kujutlust, et nad lamavad valgel liival päikesepaistelises rannas).

4.      Hinga paar korda sügavalt sisse, pikendades väljahingamist.

5.      Pinguta paariks hetkeks pöialihaseid ja lõõgasta need siis teadlikult. ( Sama tee sääre-, reie-, tuhara-, kõhu-, rinna-, selja-, käelaba-, küünarvarre-, õlavarre-, õla-, kaela- ja näolihastega).

6.      Jälgi aegajalt mõttes kõiki lihaseid jalapöidadest näoni, et kontrollida, kas need on lõõgastunud.

7.      Keskendu kehas kasvavale pingutuse tajule ja hinga vabalt.

8.      Seansi lõpul, enne silmade avamist, sõnasta kavatsus säilitada lõõgastunud tunnet nii kaua kui võimalik.

9.      Ava silmad, siruta end laisalt ja tõuse aeglaselt püsti.

Lapseasend

1.      Alusta neljakäpukil, hoia põlved puusadelaiuselt harkis ja käed otse õlgade all (küünarnukid olnud sirged, kuid mitte lukustatud).

2.      Väljahingamise ajal istu kandadele, langeta kere reitele ja laup põrandale (keha ei pea väga taha viima).

3.      Langeta käed põrandale keha kõrvale, peopesad ülespoole, või siruta lõdvestatud käsivarred ette, peopesad põrandal.

4.      Sule silmad ja jää kerratõmbunud asendisse 6 kuni 8 hingetõmbe kestel.

Kümme head põhjust jooga harrastamiseks:

1.      Jooga aitab tervist hoida, taastada või parandada.

2.      Jooga teeb sportlikuks ja energiliseks.

3.      Jooga tasakaalustab meelt.

4.      Jooga arendab inimest.

5.      Jooga on kõikehõlmav ja energiat andev.

6.      Jooga aitab inimsuhteid harmooniliseks muuta.

7.      Jooga võimendab teadlikkust iseendast ja ümbrusest.

8.      Jooga sobib hästi kokku teiste kehaliste ja vaimsete harrastustega.

9.      Jooga on lihtne ja mugav.

10.  Jooga on vabastav!

Kasutatud allikad: 
Piip, E. (toim.) 2012. Jooga võhikutele. Ersen

Ülesanne 5

Sally juhtum.

Ülesande eesmärk: juhtumite abil eristada patsientide negatiivsed ärevusega seonduvad tunded ja mõtted ning mõtete kahtluse alla seadmine

Olukord	Häirivad mõtted	Tunded	Mõtete vaidlustamine
Tundub, et ma kardan kõike	Tunnen siin kabinetis viibides hirmu.	Hirm Ebamugavus	Mida sa kardad? Mis ajendab Sind hirmu tundma?
Ma tunnen suurt hirmu ja ka seansile tulles oli hirm nii suur.	Hirm oli lausa nii suur, et oleksin peaaegu tulemata jätnud.	Hirm Ebamugavus	Mis sinus hirmu tekitab?
Kardan uusi olukordi.	Kuna ma ei tea kuidas uutes olukordades reageerida ja käituda.	Ebakindlus Ebamugavus Hirm Kartlikus	Kas varem oled uues olukorras niiöelda veidralt käitunud? On midagi halba juhtunud?
Koosolekutel kardan sõna võtta	Kardan, et teen midagi tobedat ja häbistan ennast.	Hirm Häbi Rumal Rahutu Paanika Ebakindel Kartlik Mahasurutud	Miks sa kardad sõna võtta? Kas oled varem öelnud midagi tobedat? Miks sa arvad, et see mida ütled on tobe?
Mõte peole minekust hirmutab mind väga. Hirm on juba sellepärast, et ma ei tea mida seltskonnas teha- eriti meesteseltskonnas.	Mul tuleb hirmuhigi otsaette ainuüksi mõtlemisest, et pean peole minema.	Hirm Kartlik Õnnetu Üksildus Ebamugavus Ärevus	Miks meeste seltskond hirmutab sind? Kas seltskonnas viibides on varasemalt midagi halba juhtunud? Kas meeste poolt oled täheldanud mingit survet? Kas keegi on Sulle midagi halvasti öelnud?

Ülesanne 4

1.      Sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtted:

·         Arvatakse, et olen friik, kole jne. Kõik naeravad minu üle.

·         Teiste ees ettekande tegemine on üks halvemaid asju, miks ma pean seda tegema?! Hirm läbib kogu keha, olen higine ja tunnen ennast havlasti. Peale ettekande tegemist tunnen ennast vabastatuna, teinekord isegi emetsionaalselt ja tahaks nutta.

·         Ei taha bussiga sõita ega väljas söömas käia- kõik vaatavad mind.

·         Mul pole sõpru, hoian rohkem omaette ja olen häbelik. Raske on vaadata, et teistel on palju sõpru.

·         Ma tunnen juuksurisse minnes suurt hirmu. Mida lähemale jõuan seda närvilisemaks muutun.  

·         Üritan vältida selliseid olukordi ja tegevusi mis muudavad mind närviliseks ja tekitavad stressi nt peole minek.

2.      Kesksed märksõnad abistamisprotsessis:

·         Kuidas patsient tundis ennast  varem ning kuidas tunneb ta ennast hetkel- keskendu patsiendi tunnetele.

·         Lase patsiendil rääkida ärevust tekitavatest olukordadest.

·         Lase patsiendil joonistada enda mõtetest ja tunnetest ning lase selgitada neid emotsieene mis seal paberil on.

·         Tunnete ja mõtete peegeldamine

·         Õpetada patsiendile lõõgastumisharjutusi

3.      Kuidas terapeut aitas seda patisenti?

·         Terapeut näitas huvi üles patsienti probleemi suhtes.

·         Terapeut küsis kuidas valu tema elu mõjutab, samuti mis olukordades see süveneb.

·         Lasi patsiendil kirjeldada ühte õhtut kui valu on väga häiriv.

·         Uuris valu asukoha,  iseloomu ja sageduse kohta.

·         Rääkis tasasel ja meeldival hääletoonil, oli silmside- mis tekitab usaldusliku kontakti patsiendi ja terapeuti vahel.

·         Peegeldas ja tegi kokkuvõtteid patsiendi jutust.

4.      Kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta?

·         Lase patsiendil enda hirme ja probleeme kirjeldada.

·         Lase patsiendil rääkida kui reaalne see on, et tema mõtted saavad teoks.

·         Analüüsida hirmutavaid mõtteid.

·         Negatiivsete mõtete vaidlustamine.

·         Õpetada patsiendile lõõgastumistehnikaid.

5.      Peegeldavad vastused terapeuti poolt.

·         Sa pole kindel?!

Sa oled ikka mures, kuigi oled teinud vereproovid ja käisid eriarsti vastuvõtul ning Sulle kinnitati, et kõik on hästi.

Ülesanne 3

Ülesande eesmärk: Äreva patsiendi juhtumi kirjeldamine oma kogemuste põhjal

Olukord, kus siis noor tüdruk tuli kõhuvaluga haiglasse. Valu ei olevat nii väga tugev olnudki, kuid kiirgub alla paremale kõhupiirkonda ja nii igaks juhuks pigem tuldi kontrolli. Peale kirurgi läbivaatust ja analüüside vastuseid selguski, et tegemist pimesoolega ning vaja minna lõikusele. Kõik oli ilus ja tore kuni sinnamaani kui vaja hakata kaüüli paigaldama. Tüdruk läks endast nii välja ja konkreetselt keeldus sellest. Ütles, et võib koju ka minna, et ega see kõht ei valutagi enam nii väga (see oli muidugi vabandus). Üritasime tüdrukut rahustada ja selgitada, et see ei ole midagi nii hullu kui ta arvab. Kuid tüdruk ütles, et seda räägivad kõik õed koguaeg, kuid siiski on alati talle haiget tehtud. Tüdrukul oli niivõrd suur hirm ja ärevus sees seoses kanüüli paigaldamisega. Selgitasime tüdrukule kanüüli vajalikkusest, et ilma selleta ei saa teda operatsiooni tuppa lasta ja sealsed õed ei saa anesteesiat teostada. Üritasin luua tüdrukuga usaldusliku kontakti ja temaga rahulikult rääkida, et ta mõistaks ja saaks aru kui vajalik see siiski on. Pakkusin talle ka varianti paigaldada Emla kreem, et siis ta ei tohiks kindlasti valu tunda. Minuga rääkides tüdruk rahunes isegi maha ja oli nõus selle variandiga, et eelnevalt pannakse Emla kreem ja siis kanüül. Hiljem tüdruk mainis, et kui ta väike oli tehti talle samuti süsti ja öeldi, et "oii Sa ei tunne midagi" ning peale seda on tüdruk täiesti vastu nii süstidele, kanüülidele ja muudele "torkimisviisidele". Mainis ka, et tegelikult kanüüli paigaldamine ei olnud tõesti valus, nagu ka lubatud sai, kuid paratamatult tekib tal kohe selline ärevus ja halb tunne sisse, kui kuuleb, et peab näiteks süsti saama või nagu antud olukorras kanüüli paigaldama. Samuti ütles tüdruk, et talle meeldis, et temaga räägiti rahulikult ja selgitati asja, et see viis ka mõtteid natukene mujale. 

Ilmselt tüdrukule tundusid ka kõik süstlad nii suured nagu antud pildil.

Ülesanne 2

Valisin mudeli nr. 2

Sotsiaalne olukord, milleks võib siis olla näiteks koolis ettekande tegemine, tööl olles ülemusega vestlemine, kohtumine võõraste inimestega või  mis tahes olukord kus inimene satub teiste pilgu alla. Selline olukord tekitab, aga pingeid ja ärevust. Inimene eeldab, et see mida ta teiste silme all teeb on kindlasti teiste arust niiöelda "läbi kukkumine". Inimene ei suuda keskendunult enda tegevust teha, sest ainukesed mõtted, mis tema peas ringlevad on need, et ta kardab saada teiste naerualuseks ja kindlasti kõik vaatavad teda halvustava pilguga. Samuti kardetakse sattuda alandavasse ja piinlikku olukorda. Inimene tunneb ennast sellise olukorras väga ebamugavalt ning tahaks sellest olukorrast võimalikult kiiresti pääseda. Inimene üldiselt üritab igal võimalikul viisil vältida sellist olukorda, kus peaks sattuma teiste pilgu alla või talub seda tugevat ärevust tundes. Tavalisemad sümptomid sellises olukorras on inimestel:  südamepekslemine, punastamine, suu kuivus,  treemor, higistamine, lihaspinge.

Ülesanne 1. Ettekanne sotsiaalfoobia kohta.

Esitlus: http://www.slideshare.net/maarjaliisakivi/sotsiaalfoobia-47187477